Matkapäev 5/5 · pühapäev, 25.10.2026
2 h 50 min kokku
Ongi märkamatult kätte jõudnud matka viimane päev. Minu jaoks on see juba selja taga.
Alguses suutsin ära eksida. Plaanis oli 11,6 km, kell näitas lõpuks 13,46. Tee leidsin siiski üles ja edasi tuli mõnus laskumine läbi külade, kohati ka mööda autoteed. Kahe tunni ja viiekümne minutiga jäi selja taha 1248 meetrit laskumist.
Paar kilomeetrit enne lõppu tuli valik: kõrged rippsillad või autotee. Võtsin muidugi sillad. Ütlen ausalt, kõrgusekartusega inimene sealt ilmselt üle ei läheks. Mul seda pole, nii et läksin. See oli omaette väga huvitav kogemus.
Kohe meenusid augusti lõpu videod, kus maalihe pühkis korraga minema 27 samasugust silda. Tekkis väga sügav austus looduse vastu.
Kirjutan neid ridu Tatopanis kuumaveebasseinide juures. Tato pani tähendab nepali keeles kuuma vett. Välismaalasele maksab sissepääs 150 ruupiat (≈ 0,88 €, ≈ 1 $), kohalikele on see tasuta. Kohalikke on siin palju ja nad leotavad end mitmes basseinis järjest.
Ootan reisikaaslasi. Siis läheme koos basseinidesse ja edasi juba bussiga Pokharasse.
Allikast tuleb vesi umbes 69-kraadisena ja basseinide jaoks jahutatakse see 36–45 kraadini. Suurem bassein oli selle vahemiku kuumemas otsas: kaua seal olla ei saanud. Võrdluseks: USA tarbijaohutuse komisjon soovitab mullivannis hoida vee alla 40 kraadi. Teine bassein, kuhu ma ei läinud, oli reisikaaslaste sõnul leebem ja seal püsis kauem.
Matkapäev on üles ehitatud nagu tööpäev: eesmärk on järgmine teemaja, tagasisidet annavad kõrgusmeetrid ja kell, proovilepanek on tõus. Võib-olla puhkab see sellepärast paremini kui rand.
„Kummalisel kombel on lihtsam nautida tööd kui vaba aega, sest nagu kõik voogtegevused, sisaldab ka töö eesmärkide seadmist, tagasiside reegleid ja proovilepanekuid.“
Mägedest alla tulles pöördub mõte juba lihtsate mugavuste poole: soe dušš, puhtad riided, pehme voodi. Ometi hakkad üsna pea igatsema ka hommikust jahedust ja seda esimest valgust, mis jõudis tippudeni ammu enne meid. Seal oli igal päeval selge kuju. Oli rada, mida käia, paus, mida vajada, ja õhtu, milleni jõuda. Võib-olla kutsubki tagasi see lihtsus. Võimalus olla mõnda aega päriselt seal, kus su jalad on.
Viie päevaga 47,6 km, üles 3 km ja alla 3,8 km. Kõrgeim punkt 3669 m. Raskeim oli teine päev: üle kilomeetri tõusu ühe päevaga. Lihastele oli kõige raskem neljas päev, 1558 meetrit järjest alla.
Keha kohanes ootuspäraselt. Puhkepulss tõusis kõrgusel 52-lt 58-ni ja vere hapnik langes Khopral 92 %-ni, öö madalaim näit oli 87 %. Kaks ööd pärast Khoprast laskumist, tagasi Pokharas, olid mõlemad jälle kodused: pulss 52, hapnik 97 %.
| Öö | Kõrgus, m | Uni | Puhkepulss | Hapnik %, keskm. / min |
|---|---|---|---|---|
| enne matka | Pokhara 796 | 8 h 35 | 52 | – |
| 1 | Tadapani 2671 | 7 h 38 | 58 | – |
| 2 | Bayeli Kharka 3456 | 8 h 17 | 57 | – |
| 3 | Khopra 3660 | 8 h 20 | 58 | 92 / 87 |
| 4 | Swanta 2261 | 7 h 16 | 55 | 94 / 88 |
| 5 | Pokhara 796 | 6 h 19 | 52 | 97 / 90 |
Mõõdetud: Garmin Fenix 7 Pro Solar
Mõõdetud: Garmin Fenix 7 Pro Solar
Allikas: ECMWF-i mudeli arhiiv, raja kõrgusel
Mis oli seljas ja kotis: varustuse leht →
