Tadapani → Bayeli Kharka

Hommik Tadapanis

Kell viis hommikul vaatasin kõigepealt kella. Fenix oli öö läbi jälginud pulssi, südame löögisageduse varieeruvust, hingamist ja nahatemperatuuri. Hinnang: „1 outlier“, hingamine. Magades tegin keskmiselt 16,9 hingetõmmet minutis, kella arvates on minu tavaline vahemik 12,7–16,5. Nädala graafikul on näha, kuidas number on koos meiega ülespoole roninud: 16. oktoobril umbes 14, täna ligi 17.

Hirmutav see pole, keha teeb lihtsalt oma tööd. 2700 meetril on õhurõhk umbes veerandi võrra madalam kui kodus Viljandis. Iga hingetõmbega jõuab kopsu vähem hapnikku, seega hingab keha tihedamini. Kella tavaline vahemik põhineb aga merepinna lähedal elatud kuudel. Muu oli rahulik: puhkepulss 61, HRV 42 ms, nahatemperatuur vaid +0,3° tavapärasest kõrvale.

Tõus

Tänane esimene tõus kulges ainult ülesmäge, kohati metsas, kohati avatud vaadetega. Olen harjunud liikuma ja mitte väga seisma jääma, seega valisin oma tempo ja jõudsin vahepunkti tunduvalt varem kui teised.

Seal ootasid mind kohalikud, kes pesid pesu ja karjatasid pisikesi lapsi. Väga viisakad. Küsisin, kas nad elavad siin aasta läbi. Jah. Ja kas talvel on lund? Väga vähe. Vaatasin neid lihtsalt ja rahu saabus hinge.

„Siin aeg peatub. Tegeled asjadega, mis on päriselt vajalikud.“

Higise särgi võtsin kohe seljast ja panin tuule ja päikese kätte, et see hiljem kuivana selga panna. Teisi oodates tõmbasin selga Abisko pikkade käistega fliisi ja sinise kerge tuulejope. Seal üleval võib tuul hiljem end tunda anda.

Tõus jätkus ja tuul samuti, nii et pidin kapuutsi pähe tõmbama. Imeline, et 3400 meetril on veel puud ja taimed. Ja rongad, kes justkui ootavad, et keegi neile midagi annaks või end ohverdaks, nagu „Sõrmuste isandas“ või „Troonide mängus“. PeakFinder ei suutnud ühes kohas mägesid tuvastada, sest neid oli meeletult palju ja tihedalt koos.

Bayeli Kharka teemaja

Teemajas ootas askeetlikkus. Just seda tulin otsima: mõista, kui hästi meil kodus tegelikult on ja et argipäeva pisiasjad, mis meid häirivad, ei ole seda väärt. Elekter oli olemas ja isegi wifi, mis on tänapäeva inimesele nagu inimõigus.

Õhtul näitas mägi oma öist palet. Temperatuur langes ja magamiseks tuli kasutusele võtta parim varustus. Mul oli seljas meriinost soe pesu, peal Rabi püksid ja Abisko fliis. Lisaks pugesin siidist aluskotti ja Simond MT500 magamiskotti (0 °C). Alguses oli õlgadel ja kätel veidi külm, aga ainult hetke. Öösel oli paras ja uni meeldiv.

Enne magamaminekut sain veel foto Dhaulagirist, maailma seitsmendast tipust (8167 m). Tema valvsa pilgu all oli turvaline magada.